Selle aasta juuni viimasel nädalal transporditi Jaapanis kuumarabanduse tõttu kiirabiga umbes 15 000 inimest meditsiiniasutustesse. Surmajuhtumeid oli seitse ja 516 patsienti olid raskelt haiged. Suuremas osas Euroopast oli juunis ka ebatavaliselt kõrge temperatuur, mis paljudes piirkondades ulatus 40ºC-ni. Globaalse soojenemise tõttu on kuumalained viimastel aastatel tabanud enamikku maailma piirkondadest sagedamini. Kuumalained on mõjutanud paljusid inimesi.
Jaapanis sureb igal aastal umbes 5000 inimest kodus vannis käies toimunud õnnetuste tagajärjel. Enamik neist õnnetustest juhtub talvel ja peamiseks põhjuseks on arvatav kuumalöök.
Kuumarabandus ja kuumalöök on tüüpilised juhtumid, kus keskkonna temperatuur võib inimkehale surmaga lõppeda.
Kuumarabandus ja kuumalöögi reaktsioon
Kuumarabandus on üldnimetus sümptomite kohta, mis tekivad siis, kui inimkeha ei suuda kuuma ja niiske keskkonnaga kohaneda. Kehatemperatuur tõuseb treeningu või kuumas ja niiskes keskkonnas töötamise ajal. Tavaliselt higistab keha ja laseb soojusel välja pääseda, et temperatuuri alandada. Kui aga keha higistab liiga palju ning kaotab sisemiselt vett ja soola, siis kehasse sisenev ja sealt väljuv soojus tasakaalust väljas on ning kehatemperatuur tõuseb järsult, mille tulemuseks on teadvusekaotus ja rasketel juhtudel surm. Kuumarabandus võib tekkida mitte ainult õues, vaid ka siseruumides, kui toatemperatuur tõuseb. Umbes 40% Jaapanis kuumarabanduse saanud inimestest saavad selle siseruumides.
Kuumašoki reaktsioon tähendab, et keha saab kahjustada järsu temperatuurimuutuse tõttu. Kuumašoki põhjustatud seisundid esinevad sageli talvel. Vererõhk tõuseb ja langeb, kahjustades südame ja aju veresooni, põhjustades selliseid atakke nagu müokardiinfarkt ja insult. Kui selliseid seisundeid kiiresti ei ravita, jäävad sageli tõsised tagajärjed püsima ja surm pole haruldane.
Jaapanis sagenevad talvel vannitubades hukkunute arv. Elutoad ja muud toad, kus inimesed aega veedavad, on köetud, kuid vannitoad on Jaapanis sageli kütmata. Kui inimene läheb soojast toast külma vannituppa ja sukeldub kuuma vette, tõusevad ja langevad tema vererõhk ja kehatemperatuur järsult, põhjustades südame- ja ajuinfarkti.
Lühikese aja jooksul suurte temperatuurierinevuste käes viibides, näiteks talvel külma väliskeskkonna ja sooja sisekeskkonna vahel edasi-tagasi liikudes, võivad inimesed tunda nõrkust, palavikku või iiveldust. Kliimaseadmete väljatöötamise ajal on tavaline läbi viia jahutusteste talvel ja kütteteste suvel. Autor läbis küttetesti ja tundis end nõrgana pärast seda, kui ta lühikese aja jooksul liikus edasi-tagasi –10ºC temperatuuriga katseruumi ja 30ºC temperatuuriga ruumi vahel. See oli inimese vastupidavustest.
Temperatuuritaju ja harjumus
Inimestel on viis meelt: nägemine, kuulmine, haistmine, maitse ja kompimine. Lisaks tajuvad nad temperatuuri, valu ja tasakaalu. Temperatuuritaju on osa kompimismeelest ning kuumust ja külma tunnetavad retseptorid, mida nimetatakse vastavalt soojadeks ja külmadeks kohtadeks. Imetajatest on inimesed kuumakindlad loomad ja öeldakse, et ainult inimesed suudavad suvise kõrvetava päikese all maratone joosta. Seda seetõttu, et inimesed saavad oma kehatemperatuuri alandada, higistades kogu keha nahalt.
Väidetavalt kohanevad elusolendid pidevalt muutuva keskkonnaga, et säilitada elu ja elatist. „Kohanemine” tähendab „harjumist”. Uuringud on näidanud, et kui suvel läheb ootamatult kuumaks, suureneb kuumarabanduse oht, eriti teisel ja kolmandal päeval, ning nädala pärast harjuvad inimesed kuumusega. Inimesed harjuvad ka külmaga. Inimesed, kes elavad piirkonnas, kus tavapärane välistemperatuur võib olla kuni –10ºC, tunnevad end soojana päeval, kui välistemperatuur tõuseb 0ºC-ni. Mõned neist võivad kanda T-särki ja higistada päeval, mil temperatuur on 0ºC.
Inimeste tajutav temperatuur erineb tegelikust temperatuurist. Jaapanis Tokyo piirkonnas tunnevad paljud inimesed, et aprillis läheb soojemaks ja novembris külmemaks. Meteoroloogiliste andmete kohaselt on aga aprilli ja novembri maksimaalne, minimaalne ja keskmine temperatuur umbes sama.
Konditsioneer ja temperatuuri reguleerimine
Globaalse soojenemise mõjude tõttu tabavad suuremat osa maailmast kuumalained ning ka sel aastal on juhtunud palju kuumarabandusest tingitud õnnetusi. Väidetavalt on aga kuumaga seotud surmaoht kliimaseadmete levikuga vähenenud.
Konditsioneerid pehmendavad kuumust ja ennetavad kuumarabandust. Kõige tõhusama kuumarabanduse ennetamise meetmena on soovitatav kasutada siseruumides konditsioneere.
Konditsioneerid kontrollivad toatemperatuuri ja niiskust, et luua mugav õhkkond, kuid välistemperatuur ei muutu. Kui inimesed liiguvad edasi-tagasi suurte temperatuurierinevustega kohtade vahel, kannatavad nad suurema stressi all ja võivad temperatuurimuutuste tõttu haigestuda ning kahjustada oma tervist.
Inimeste käitumisega seoses võib lühikese aja jooksul suurte temperatuurimuutuste vältimiseks kaaluda järgmisi meetmeid.
– Talvel kuumašoki vältimiseks hoidke ruumide temperatuuride vahe 10ºC piires.
– Suvise kuumarabanduse vältimiseks hoidke välis- ja sisetemperatuuri erinevus 10ºC piires. Tundub efektiivne olevat toatemperatuuri seadistuse muutmine konditsioneeri abil vastavalt tuvastatud välistemperatuurile ja õhuniiskusele.
– Siseruumides ja õues edasi-tagasi liikudes looge vahepealne temperatuuritingimus või ruum ja püsige seal mõnda aega, et keskkonnaga harjuda, ning seejärel minge sisse või välja.
Temperatuurimuutuste põhjustatud tervisekahjustuste vähendamiseks on vaja uurida kliimaseadmeid, eluasemeid, seadmeid, inimeste käitumist jne. Loodetavasti töötatakse tulevikus välja kliimaseadmeid, mis neid uurimistulemusi kehastavad.
Postituse aeg: 19. okt 2022
