Ventilatsioon on hoonete sise- ja välisõhu vahetamine, mis vähendab siseruumides õhusaaste kontsentratsiooni inimeste tervise säilitamiseks. Selle toimivust väljendatakse ventilatsioonimahu, ventilatsioonikiiruse, ventilatsioonisageduse jne abil.
Ruumides tekkivate või sinna toodud saasteainete hulka kuuluvad CO2, sigaretisuits, tolm, kemikaalid, näiteks ehitusmaterjalid, pihustid, deodorandid ja liimid, aga ka hallitus, lestad ja viirused. Välisõhu saasteainete hulka kuuluvad heitgaas, õietolm, PM2.5 ehk kuni 2,5 mikromeetri läbimõõduga tahked osakesed, suits, kollane liiv, sulfitgaas jne. Ventilatsioon toimub eeldusel, et välisõhk ei ole saastunud. Kui välisõhk sisaldab saasteaineid, tuleb otsustada, kas ventileerida või mitte.
Hoonete ventilatsiooni reguleerivad kolm põhitegurit: välisõhu hulk, välisõhu kvaliteet ja õhuvoolu suund. Nende kolme põhiteguri põhjal saab hoonete ventilatsioonitõhusust hinnata järgmiste nelja aspekti põhjal: 1) tagatud on piisav ventilatsioonikiirus; 2) siseõhuvoolu üldine suund liigub puhtast tsoonist musta tsooni; 3) välisõhk puhutakse tõhusalt; ja 4) siseõhu saasteained eemaldatakse tõhusalt.
Loomulik ventilatsioon on õhu sisse- ja väljalaskmine läbi hoonete pragude, akende ja sisse- ja väljalaskeavade ning seda mõjutab oluliselt väljas puhuv tuul.
Iga riigi ja piirkonna ventilatsioonistandardite täitmiseks on lisaks loomulikule ventilatsioonile vaja ka mehaanilist ventilatsiooni.
Mehaaniline ventilatsioon on ventilatsioonisüsteem, mille puhul kasutatakse tasakaalustatud meetodit, tasakaalustatud ventilatsiooni soojustagastusega meetodit, väljatõmbemeetodit ja sissepuhkemeetodit.
Tasakaalustatud ventilatsioon varustab ja väljutab õhku samaaegselt ventilatsioonisüsteemide abil, mis võimaldab teostada plaanipärast ventilatsiooni, mis on selle eelis. Soojustagastusega tasakaalustatud ventilatsiooni on lihtne saavutada soojusvahetusfunktsiooni lisamise abil ja paljud korpuste tootjad võtavad selle meetodi kasutusele.
Väljatõmbeventilatsioon kasutab õhu väljatõmbeks ventilaatorsüsteeme ja loomulikku õhuvarustust õhuavadest, pragudest jne. Seda meetodit kasutatakse sageli tavalistes kodudes. Eelkõige tualettruumides ja köökides, mis tekitavad õhusaastet, lõhnu ja suitsu.
Sissepuhkeventilatsioon kasutab õhu sisselaskmiseks ventilaatorsüsteeme ja loomulikku õhu väljalasket õhuavade, pilude jms kaudu. Sissepuhkeventilatsiooni kasutatakse ruumides, kuhu saastunud õhk ei pääse, näiteks puhasruumides, haiglates, tehastes ja hallides.
Elamu ventilatsiooni näide on näidatud joonisel 2.
Mehaaniline ventilatsioon nõuab projekteerimisjuhiseid, mis võtavad arvesse kõiki hoolika projekteerimise, range süsteemi hoolduse, rangete standardite ning sisekeskkonna kvaliteedi ja energiatõhususe aspekte.
Ventilatsioon, kliimaseadmed, õhutihedus/isolatsioon
Inimesed kasutavad kliimaseadmeid, et saavutada mugav temperatuur ja niiskus. Globaalse soojenemise ennetamise seisukohast kliimaseadmete energia säästmiseks edendatakse hoonete õhutihedust ja soojusisolatsiooni, mis mõlemad vähendavad ventilatsioonikadu ja soojuskadu. Väga õhukindlates ja hästi isoleeritud hoonetes muutub ventilatsioon aga halvaks ja õhk kipub määrduma, mistõttu on vaja mehaanilist ventilatsiooni.
Sel viisil on kliimaseadmed, hoonete õhutihedus ja soojusisolatsioon ning ventilatsioon omavahel põimunud, nagu on näidatud joonisel 3. Praegu oleks soovitatav kombineerida ülitõhusad kliimaseadmed, väga õhutihedus ja hea soojustusega hoone ning tasakaalustatud ventilatsioon soojustagastusega. Kuna aga selle kombinatsiooni realiseerimine on kulukas, on vaja integreerida eespool nimetatud kolm tegurit, arvestades prioriteeti vastavalt ajale, kohale ja olukorrale. Samuti on oluline uurida ja arendada süsteeme, mis kasutavad loomulikku ventilatsiooni tõhusalt. Oluline võib olla elustiil, mis kasutab loomulikku ventilatsiooni hästi ära.
Ventilatsioon kui viirusevastane meede
Viimastel aastatel nakkushaiguste vastu soovitatud meetmete hulgas on ventilatsioon väidetavalt kõige tõhusam meede viiruse kontsentratsiooni vähendamiseks siseruumides. Palju tulemusi on avaldatud pärast ventilatsiooni mõju simulatsiooni nakatumata inimese nakatumise tõenäosusele nakatunud inimesega ruumis. Näidatud on viirusnakkuse määra ja ventilatsiooni vaheline seos.
joonisel 4. Kuigi esineb muutusi sõltuvalt viiruse nakkavusest ja kontsentratsioonist ruumis, samuti ajast, mille jooksul nakatumata isik ruumis viibib, vanusest, füüsilisest seisundist ja maski kandmisest või mittekandmisest, väheneb nakatumise määr ventilatsiooni kiiruse suurenedes. Ventilatsioon pakub viiruste vastu tugevat kaitset.
Ventilatsiooniga seotud tööstusharu trendid
Nagu eespool mainitud, on kinnistes ruumides nakkuste vältimiseks vajalik regulaarne ventilatsioon ning see tegur stimuleerib ventilatsiooniga seotud tööstust. Holtop kui ventilatsioonisüsteemide juhtiv tootja pakub mitmeid ventilaatoreid. Lisateabe saamiseks toote kohta klõpsake sellel lingil:https://www.airwoods.com/soojuse-taaskasutuse-ventilaator/
Nõudlus CO2 seireandurite järele kasvab ka seetõttu, et inimese hingeõhust eralduva CO2 ruumilist kontsentratsiooni peetakse ventilatsiooni tõhusaks standardiks. Välja on antud palju CO2 seireandureid ning turule on toodud tooteid ja süsteeme, mis kasutavad neid ruumi CO2 kontsentratsiooni jälgimiseks ja ventilatsioonisüsteemide ühendamiseks. Holtop on välja antud.CO2 monitormis saaks ühendada ka soojustagastusega ventilaatoritega.
Paljudes asutustes, näiteks kontorites, haiglates, hooldekodudes, hallides ja tehastes, on hakatud kasutama tooteid, mis ühendavad endas kliimaseadmeid ja ventilatsioonisüsteeme ning CO2 kontsentratsiooni jälgimissüsteeme. Need on muutumas uute hoonete ja rajatiste jaoks hädavajalikuks.
Lisateabe saamiseks vaadake palun: https://www.ejarn.com/detail.php?id=72172
Postituse aeg: 27. juuni 2022
